Laboratoorsed reaktorid mängivad olulist rolli sellistes valdkondades nagu keemia, farmaatsia ja materjaliteadus. See keerukas seade võimaldab teadlastel teostada kontrollitud tingimustes keemilisi reaktsioone, sünteesida uusi materjale või uurida ainete omadusi. Tänu oma lihtsale töötamisele, väikesele jalajäljele ning suure täpsusega temperatuuri ja rõhu reguleerimisele on laborireaktorid muutunud laboris asendamatuks töövahendiks.
Laborireaktorid on tavaliselt valmistatud kõrge temperatuuri ja kõrgsurve suhtes vastupidavatest materjalidest, nagu roostevaba teras või spetsiaalsed sulamid, et tagada stabiilsus karmides keemiliste reaktsioonide keskkondades. Need on varustatud temperatuuri- ja rõhuanduritega, samuti vastavate juhtimissüsteemidega, et tagada peamiste parameetrite täpne kontroll katse ajal. Lisaks on paljudel reaktoritel ka segamisfunktsioonid, et säilitada reagentide ühtlane segu, saades seeläbi täpsemad ja ühtlasemad reaktsioonitulemused.
Reaktori kasutamisel peavad teadlased esmalt valima sobiva mudeli ja spetsifikatsioonid vastavalt katsenõuetele. Seejärel seadistage vastavalt kasutusjuhendile vajalikud parameetrid, nagu temperatuur, rõhk ja segamiskiirus. Reaktsiooni ajal kuvab seiresüsteem andmeid reaalajas, et tagada katse läbiviimine ohutus vahemikus. Pärast katse lõppu on puhastus- ja hooldustööd võrdselt olulised, et tagada seadmete pikaajaline stabiilsus ja katse täpsus.
Väikeseid laborireaktoreid kasutatakse laborites laialdaselt, kuid nende kasutamisel tuleb siiski arvestada mõningaid piiranguid. Näiteks teatud äärmuslikes tingimustes toimuvate reaktsioonide puhul ei pruugi tavalised väikesed reaktorid taluda ülikõrgeid temperatuure ega rõhku. Lisaks võivad keemilised reaktsioonid ise tekitada tugevat kuumust või kahjulikke gaase, mistõttu tuleb töö ajal võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid.
